Rasedusaegne hirm ja ärevus

Rasedus on aeg, mis muudab naised väga tundlikuks. Muutus on seotud hormonaalsete muutustega kehas ja vajadusega kohaneda suurte muutustega meist väljaspool. Paljud naised kogevad, et raseduse ajal ei suuda nad enam vaadata õudusfilme või lugeda uudiseid kannatavatest lastest, sest see tekitab neis suurt hirmu ja ärevust. 

Hirmu/ärevuse tundmine ja sellele reageerimine on üks kaitsemehhanisme tänu, millele oleme jäänud ellu. Meie sümpaatiline närvisüsteem vastutab ‘‘võitle, põgene või tardu’’ reaktsiooni eest, kui me tajume ohtu enda ümber. Kui me tajume hirmu või ärevust hakkab meie keha tootma stressihormooni kortisool (täpsemalt toodetakse seda neerupealistes) ning aktiveerub ‘‘Võitle, põgene või tardu’’ reaktsiooni, mille tulemusel meie silmapupillid laienevad, süda hakkab kiiremini lööma, lihased tõmbuvad pingule, veri suunatakse jäsemetesse, et saaksime võidelda, joosta või hoopis tardud paigale.

Oluline on teadvustada, et see reaktsioon ei vallandu ainult välise ohu korral, vaid ka stressi või hirmu korral, mis avaldub meie mõtetes. Näiteks kui kuulame sõbrannade või lähedaste hirmutavaid jutte sünnituse kohta, siis meie tundlik närvisüsteem reageerib sellele, seades kogu keha valmis reageerima sellele, mida kuuleme. Ehk siis me talletame teiste inimeste subjektiivsed kogemused enda keha mällu, teadvustamata, et see hakkab meie alateadvuses elama oma elu. -  

Hormoon kortisool ei seostu ainult negatiivsete tulemustega. Uuringud on näidanud, et stressihormoonid omavad positiivset mõju aidates meil suunata fookust olulisele, näiteks lapse saamiseks valmistumisele. Lisaks on leitud, et kõrgem kortisooli tase III trimestril võib omada positiivset mõju lapse kõne arengus.

Probleem tekib siis kui kortisooli on kehas liiga palju ja püsivalt ning hakkab segama meie toimetulemist.

Miks on oluline just raseduse ajal tegeleda ärevuse maandamisega?

1. Raseduse ajal on naised stressorite suhtes veelgi tundlikumad. Närvisüsteemi jaoks ei ole vahet, kas ärevuse tekitaja asub kehast väljaspool või meie mõtetes.

2. Liigne kortisool kehas pärsib oksüdotsiini (õnnehormooni/emadushormooni) ja endorfiinide (kehaomasete valuvaigistite) tootmist. Mitte ainult tootmist, vaid muudab neid vastuvõtvad retseptorid tundetuks. See on väga oluline sünnituse ja beebiga lähedussuhte tekkimise jaoks.

3. Kõrge kortisooli tase on üks teguritest, mis võib soodustada rasedusaegse diabeedi (gestatsioonidiabeedi) tekkimist.

4. Soodustab sünnitusjärgse depressiooni esinemist.

Kuidas toetada ennast raseduse ajal, et vähendada stressi taset?

1. Mitmekülgne tasakaalustatud toitumine.

2. Piisav füüsiline aktiivsus. Rasedatele soovitatakse mõõdukat aktiivsust vähemalt 150 min nädalas, lisaks siis rahulikule igapäevasele liikumisele nagu jalutamine ja jooga. Märka, et pulss ei tõuseks üle 140 löögi/minutis.

3. Rasedusaegne jooga!

4. Igapäevased hingamis- ja lõdvestusharjutused.

5. Ettevalmistus nii sünnituseks, imetamiseks, lapsega toimetamiseks kui ka paarisuhte muutuste osas.