JOOGA MÕJU RASEDUSELE JA SÜNNITUSELE

Rasedus on aeg, mis toob naise elus kaasa psühholoogilised muutused koos võimaliku stressiga, lisaks toovad rasedusaegsed füüsilised muutused kaasa lisakoormuse naise kehale (de Campos et al., 2020, p. 2). Jooga on tervishoiutöötajate poolt paljudes riikides nagu USA, Suurbritannia, Austraalia ja India enim soovitatud alternatiivse teraapia vorme rasedatele, et leevendada rasedusega seotud riskide esinemise sagedust ning läbi selle parandada raseduse tulemit. (Mooventhan, 2019, p. 721). Rasedusaegne jooga soodustab mitmel viisil naise heaolu ja tervist raseduse ajal ning mugavust ja toetust sünnitusel. Joogaasendid pakuvad erinevaid venitusi, mis aitavad vähendada raseduse ajal tekkivaid pingeid liigestes ja lihastes ning valmistavad vaagna ja alajäsemete lihased ette lapse kandmiseks. Jooga hingamis- ja lõõgastumistehnikad soodustavad rasedusaegset hingamisvõimet, mis leevendab õhupuuduse tunnet ja soodustab hingamistehnikate kasutamist sünnitusel. Rasedusaegne jooga vähendab rasedusega seotud ebamugavustunnet, suurendab naise mugavust ja enesetõhusust sünnituse ajal, lisaks hõlbustab sünnitusprotsessi. (Reis et al., 2014, p. 30).

Rasedad tihti loobuvad füüsilisest aktiivsusest, ei tegele treeningutega ega järgi rasedatele suunatud füüsilise aktiivsuse juhiseid. Vähene aktiivsus raseduse ajal on probleemiks, kuna see võib suurendada rasedusaegset ülekaalu ning, hüpertensiooni ja teiste rasedustega seotud riskide esinemise sagedust.(Hopkinson et al., 2018, p. 3). Raseduse jälgimise juhend soovitab raseduse ajal regulaarset kehalist koormust, et tagada raseda psühholoogiline ja füsioloogiline heaolutunne, leevendada rasedusaegsed vaevuseid ja hoida loodet õiges asendis. Regulaarne füüsiline koormus soodustab ettevalmistust  sünnituseks. Üks soovitatav kehalise koormuse võimalus on jooga. (Vaas et al., 2018, p. 13). Tervishoiutöötajatele suunatud juhendmaterjalis ’’Rasedus ja sportlik aktiivsus’’ on modifitseeritud jooga väljatoodud kui sobilik treenimisviis raseduse ajal (Heinaru et al., 2018, p. 16).

Jooga mõju rasedusele

Rasedus on aeg, mis toob naise elus kaasa psühholoogilised muutused koos võimaliku stressiga. Lisaks toovad rasedusaegsed füüsilised muutused kaasa lisakoormuse naise kehale. Naise heaolu ja elukvaliteet raseduse ajal on olulised parendamaks raseduse ja sünnituse võimalikku tulemit. (de Campos et al., 2020, p. 2).

Kinser ja Masho viisid Ameerika Ühendriikides 2015. aastal läbi uuringu, kus uuriti naiste kogemusi seoses rasedate joogaga. Autorid leidsid, et joogast saadav hüve on mitmekülgne. See hõlmab endas psühholoogilise heaolu saavutamist läbi enda eest hoolitsemise, gruppi kuulumise ja füüsilise heaolu. Uuringus osales 14 naist, kes kirjeldasid üldist kasu, mida nad kogesid rasedatele mõeldud joogatundides. Joogatundide positiivne mõju seisnes nii vaimses kui ka füüsilises lähenemises enesehooldusele. (Kinser & Masho, 2015, p. 321). Mitmed uuringus osalenud kinnitasid, et jooga oli peamine füüsiline aktiivsus, millega nad raseduse ajal tegelesid. Kombinatsioon füüsilisest pingutusest ja meditatsioonist pakkus naistele suurt väärtust. Lisaks võimalus tegelda rasedusaegsete vaevustega nagu istmikunärvi valu ja teised rasedusspetsiifilised terviseprobleemid. Naised tundsid peale joogatunde ennast füüsiliselt tugevamana ja vaimselt vastupidavamana. Naised kinnitasid, et jooga mõjus neile positiivselt ja arvasid, et samuti mõjutab see positiivselt loodet. (Kinser & Masho, 2015, p. 322).

Sünnituseelne jooga suurendab sünnitusprotsessis osalevate peamiste lihasrühmade (nt selja-, talje- ja vaagnapõhjalihased) jõudu ja painduvust, mis mängivad positiivset rolli sünnituse kiirendamisel (Rong et al., 2021, p. 2). Naised, kes treenivad enne rasedust ja raseduse ajal, saavad tugevdada kere-, selja- ja vaagnapõhjalihaseid eesmärgiga parandada kehahoiakut ja suurendada raskuse kandmise võimet (Marshall & Raynor, 2014, p. 167). Raseduse 10. – 12. nädalal algab vaagna liiduste lõdvenemine. Relaksiini taseme tõus toob kaasa vaagna ligamentide lõdvestumise, mille tagajärjel muutub vaagen ebastabiilseks. (Marshall & Raynor, 2014, p. 167). Tooliasend aktiveerib ja tugevdab jalalihaseid koos kerelihastega. Tooliasend aitab arendada kerelihaste funktsiooni, mistõttu pareneb rüht, tasakaal ja funktsionaalne liikumine. (Swanson, 2019, pp. 94–97). Rasedusaegne kaalutõus ja raskuskeseme ettepoole liikumine toob kaasa biomehaanilised muutused koos rasedusele omase ebastabiilse kõnnakuga. Neuromuskulaarne kontroll ja koordinatsioon vähenevad, süvalihaste toonus langeb, samal ajal suureneb lülisamba lordoos, mille tulemusel muutub liigeste mehaaniline koormus. (Marshall & Raynor, 2014, p. 167). Mäeasend toob raseda tähelepanu keha asendile seistes. Selles asendis on rasedal võimalik vaadelda ennast tervikuna. Märgata, kas keharaskus on võrdselt jaotunud mõlemale jalale, kus asuvad õlad võrreldes vaagnaga ning kas põlved on pehmed või lukustatud. Mäeasendis saab rase taastada sümmeetrilise raskuse jaotumise kehas. (Birthlight, 2017, p. 29). Raseduse ajal toimuvad kehas muutused nagu raskuskeskme liikumine ja biomehhaanika muutus koos venitatud kõhulihastega, mille tulemusel peab alaselg toetama enamuse raskusest ning seetõttu kogevad paljud naised alaseljavalu (Marshall & Raynor, 2014, p. 167). Rulliv kass stimuleerib kogu lülisammast (Birthlight, 2017, p. 52). Rulliv kass ja lapsepoos leevendavad alaseljapinget ja valu. Toengpõlvituses lülisamba ja õlaliigese venitus leevendab kesk-, ülaselja ning õla- ja kaelapiirkonna pingeid. (Sloan, 2019, pp. 60–62). Allavaatava koera asendis liigub emaka raskus vaagnast välja, venivad sääred ja kaelapiirkond. Allavaatava koera asend on vastunäidustatud karpaaltunneli sündroomi, peavalu, kõrge vererõhu ja kõrvetiste korral. (Sloan, 2019, p. 65).

Muzik jt viisid Ameerika Ühendriikides 2012. aastal läbi uuringu, kus uurisid alternatiivsete meetodite kasutamist rasedusega seotud psühholoogiliste vaevuste leevendamiseks. Uuringus osales 18 naist. Uuringust selgus, et naised eelistavad alternatiivseid meetodeid rasedusaegsete psühholoogiliste probleemide leevendamiseks medikamentoosse ravi asemel, kuna kardavad ravimite mõju lootele. Jooga ja teadvelolek vähendasid võimaliku depressiooni sümptomeid. Uuring kinnitas jooga positiivset mõju ema ja loote vahelise sideme tekkimisele. Uuriti, kui tihti emad teevad tegevusi, kus ema pöörab tähelepanu lootele, mis võimaldab luua emal sidet veel sündimata lapsega. Naised, kes sellistes tegevustes osalesid, tundsid ennast mugavalt emarolli astudes. Rasedate jooga soodustas tervislike eluviiside järgimist. Uuringus täheldatud lootesse kiindumuse suurenemine näitab, et jooga tund loob emadusele üleminekule toetava keskkonna. (Muzik et al., 2012, pp. 238–239).

Rasedate jooga üheks oluliseks osaks on grupina koos viibimine, mis võimaldab luua rasedatel sidemeid naistega, kes on nendega samas olukorras. See võimaldab õppida kogemusest ja „normaliseerib“ rasedust. Toetus, mida naised kogevad joogagruppides, arendab enesega toimetuleku võimet. (Van der Riet et al., 2020, p. 11). Rasedate jooga tundides osalenud naised kinnitasid, et nende jaoks oli grupitundides osalemine positiivse mõjuga. See aitas vähendada rasedusega seotud stressi ja ärevust. Naised avaldasid arvamust, et kuigi iga rasedus on individuaalne, on neil toetav keskkond samas olukorras olevate inimeste näol. Grupitunnid loovad naistele turvalise keskkonna, kus jagada oma lugu ja muresid. (Kinser & Masho, 2015, p. 321). Kinser ja Masho uuringu tulemused viitavad rasedate soovile osaleda grupitundides, kuna see võimaldab ennetada eraldatuse tunnet, suurendab kuuluvustunnet ja loob keskkonna, kus aktsepteeritakse rasedusega kaasnevaid raskeid tundeid. Kvalitatiivsed uuringud viitavad asjaolule, et teised rasedusega seotud grupitunnid, nagu sünnituseks ettevalmistumise loeng, ei oma sarnaseid hüvesid seoses füüsilise ja vaimse heaoluga nagu rasedatele mõeldud jooga tunnid. (Kinser & Masho, 2015, p. 323).

Jooga mõju sünnitusele

Sünnitus on üks võimsamaid elusündmusi naise ja tema perekonna jaoks ning naised kannavad seda kogemust kaasas läbi kogu elu. See sündmus võib mõjutada naist positiivselt või negatiivselt olenevalt saadud kogemusest. (Dahlberg et al., 2016, p. 2). Loomulik sünnitus ilma sekkumisteta omab psühholoogilisi ja füüsilisi kasutegureid nii naisele kui ka perele, lisaks madalatele tervishoiu kuludele (Campbell & Nolan, 2019, p. 3). Sünnitusvalu on iga naise jaoks ainulaadne, see on mitmekülgne ja mitmest asjaolust sõltuv kogemus. Sünnitusvaludega toimetulek suurendab ema rahulolu ja parendab ema-lapse vahelist sidet. (Jahdi et al., 2017, p. 1).

Mugavustunde parendamine sünnitusvaludega toimetuleku osas saavutatakse läbi jooga mitmekülgse lähenemise. See hõlmab endas sügavat lõõgastust somaatilisel tasandil läbi erinevate pooside, kontrollitud aeglase hingamise ja meditatsiooni. Arvatakse, et jooga muudab valutunnetust, vähendades sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust, vähendades põletiku ja stressi näitajaid, suurendades painduvust ja vastupidavust, lisaks parendades vereringet ja kardiovaskulaarset vastupidavust. (Bolanthakodi et al., 2018, p. 1182).

Rasedusaegne jooga suurendab tugevust ja paindlikkust sünnitusprotsessis osalevates lihasrühmades nagu selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Sellel on positiivne mõju sünnituse kiirendamisele (Rong et al., 2021, p. 2). Toengpõlvitust ja lapseasendit on soovitatav kasutada sünnituse ajal eesmärgiga vähendada tugevat alaselja valu, aidata lootel roteeruda eesmisesse positsiooni, soodustada emakakaela eesmise serva eest liikumist (Simkin et al., 2017, pp. 295–296). Rulliv kass aitab vaagnat mobiliseerida, mis soodustab loote optimaalset asendit, lisaks leevendab alaselja ja vaagnapiirkonna valusid (Simkin et al., 2017, p. 313). Pool ettepainutus ehk ettekallutatud asend joondab loote pea vaagna sissepääsutasapinnaga, suurendab vaagna sissepääsu, annab võimaluse naisel kergemini liikuda ja vähendab survet kätele ning randmetele (Simkin et al., 2017, pp. 293–294). Avatud madal väljaaste venitab kergelt eesoleva jala reie lähendajalihaseid, mille tulemusel vaagna väljapääs suureneb. Lisaks soodustab see loote roteerumist eesmise teisendi I positsiooni. Avatud madalat väljaastet on soovitatud kasutada samuti sünnituse aktiivse faasi aeglustumise tõttu. Täisküki kasutamine on soovitatav sünnituse ajal kuna toob kaasa gravitatsiooni mõju suurenemise. Istmikuluud liiguvad teineteisest eemale, mistõttu laieneb vaagna väljapääs. Täiskükk suurendab kõhusisest rõhku eesmärgiga suurendada loote pea survet emakakaelale, selle tulemusel vajub loode sügavamale vaagnasse. Suurenenud kõhusisene rõhk ja loote pea surve emakakaelal kiirendab väljutusperiood (Simkin et al., 2017, pp. 300–301). Täiskükk on vastunäidustatud sümfüüsi valu korral (Sloan, 2019, p. 75).

Styles jt viisid Austraalias läbi uuringu aastatel 2014 – 2016, kus uurisid rasedusaegse jooga mõju ja kättesaadavust noortele naistele. Uuringus osales kokku 15 rasedat. Eesmärgiks seati vähendada psühholoogilist pinget, suurendada ühenduvuse tunnet lootega ja grupiga. Uuringust selgus, et kaheksa naist viieteistkümnest arvasid, et rasedusaegse jooga kõige olulisem osa on sünnituseks ettevalmistumine. Naised tundsid, et jooga aitas neil olla valmis sünnituseks ja lapsevanemaks saamiseks. Lisaks toodi välja, et joogatunnid võimaldasid harjutada erinevaid sünnitusasendeid ja õppida hingamisharjutusi, mis aitavad valmistuda sünnituseks. Paljud naised kinnitasid, et jooga õpetas neile tehnikaid, kuidas sünnitusel jääda rahulikuks. (Styles et al., 2019, p. 8).

Van der Riet jt uurisid Austraalias aastatel 2016 – 2017 teadveloleku ja jooga mõju sünnitustulemile ja ema tervisele. Nende poolt koostatud süstemaatiline kirjanduse ülevaade kinnitab, et joogaga tegelemine vähendab sünnitushirmu ja ärevuse sümptome, suurendades teadlikkust, millel on oluline roll positiivsete kogemuste saavutamiseks nii sünnitajale kui lapsele. Ebasoodsad tervise tulemid võivad potentsiaalselt olla ennetatavad jooga ja teadveloleku praktiseerimisega. Hirmu ja ärevust seostatakse südameveresoonkonna haigustega, enneaegse sünnitusega, meeleoluhäiretega lapsepõlves, madala sünnikaaluga, neonataalaneemiaga, pika sünnitusega, bakteriaalse vaginoosiga, sünnitusjärgse depressiooniga ja posttraumaatilise stressihäirega. (Van der Riet et al., 2020, p. 11).

Bolanthakodi jt uurisid Indias aastatel 2012 – 2014 regulaarse rasedate jooga mõju sünnitusvaludega toimetulemisele ja sünnitulemile. Uuringus osales kokku 200 rasedat, kellel ei esinenud rasedusaegseid riske. Naised jaotati kahte gruppi, kellest üks grupp alustas joogaga ja teisele grupile ei määratud sekkumisi. Uuringu lõpus oli mõlemas grupis alles jäänud 75 naist. Tulemused kinnitasid, et joogat harrastanud naiste grupis esines vähem sünnituse esilekutsumist ja oksütotsiiniga sünnituse stimuleerimist. Joogat harrastanud naised sünnitasid enam vaginaalselt ja keisrilõigete arv oli võrreldes kontrollgrupiga väiksem. Joogat harrastanud naiste sünnituse perioodid olid kontrollgrupiga võrreldes lühemad. Lisaks vähenes joogagrupi naistel valutunnetus ja nad talusid sünnituse aktiivset faasi efektiivsemalt. Samuti selgus, et sünnitused lühenesid ja naiste mugavus sünnituse ajal suurenes. Seega annab jooga naistele võimaluse kogeda positiivset sünnitust. (Bolanthakodi et al., 2018, pp. 1182–1187).

Kasutatud kirjandus

Aveyard, H. (2017). Doing a Doing a Literature Review in Health. Open University Press.

Babbar, S., & Shyken, J. (2016). Yoga in pregnancy. Clinical Obstetrics and Gynecology, 59(3). https://doi.org/10.1097/GRF.0000000000000210

Birthlight. (2017). Yoga for Pregnancy and Birth. Birthlight.

Bolanthakodi, C., Raghunandan, C., Saili, A., Mondal, S., & Saxena, P. (2018). Prenatal Yoga: Effects on Alleviation of Labor Pain and Birth Outcomes. Journal of Alternative and Complementary Medicine, 24(12), 1181–1188. https://doi.org/10.1089/acm.2018.0079

Campbell, V., & Nolan, M. (2019). ‘It definitely made a difference’: A grounded theory study of yoga for pregnancy and women’s self-efficacy for labour. Midwifery, 68, 74–83. https://doi.org/10.1016/j.midw.2018.10.005

Coyne, E., Rands, H., Frommolt, V., Kain, V., Plugge, M., & Mitchell, M. (2018). Investigation of blended learning video resources to teach health students clinical skills: An integrative review. In Nurse Education Today (Vol. 63, pp. 101–107). Churchill Livingstone. https://doi.org/10.1016/j.nedt.2018.01.021

Dahlberg, U., Persen, J., Skogås, A. K., Selboe, S. T., Torvik, H. M., & Aune, I. (2016). How can midwives promote a normal birth and a positive birth experience? The experience of first-time Norwegian mothers. Sexual and Reproductive Healthcare, 7, 2–7. https://doi.org/10.1016/j.srhc.2015.08.001

de Campos, E. A., Narchi, N. Z., & Moreno, G. (2020). Meanings and perceptions of women regarding the practice of yoga in pregnancy: A qualitative study. Complementary Therapies in Clinical Practice, 39(June 2019). https://doi.org/10.1016/j.ctcp.2020.101099

Desjardins, L.-P. (2019). Joogateraapia põhimõtted. Lilleoru Keskus OÜ.

Forbes, H., Oprescu, F. I., Downer, T., Phillips, N. M., McTier, L., Lord, B., Barr, N., Alla, K., Bright, P., Dayton, J., Simbag, V., & Visser, I. (2016). Use of videos to support teaching and learning of clinical skills in nursing education: A review. In Nurse Education Today (Vol. 42, pp. 53–56). Churchill Livingstone. https://doi.org/10.1016/j.nedt.2016.04.010

Hajeski, N. J. (2019). Põhjalik Jooga Käsiraamat. Helios Kirjastus.

Heinaru, S., Laanemets, J., Linkberg, R., Lust-Mardna, K., Mahla, M., Müller, P., Nurmsalu, H., Pevkur, H., Raadik, K., & Riis, M. (2018). Rasedus ja sportlik aktiivsus. https://ammaemand.org/juhendmaterjal-rasedus-ja-sportlik-aktiivsus/

Hopkinson, Y., Hill, D. M., Fellows, L., & Fryer, S. (2018). Midwives understanding of physical activity guidelines during pregnancy. Midwifery, 59, 23–26. https://doi.org/10.1016/j.midw.2017.12.019

Ilves, A. (2012). Õppevideo loomine. www.ttk.ee/public/Oppevideo_loomine.docx

Ilves, A., Puusaar, M., & Mäe, V. (2013). Hea õppevideo ergutab ja üllatab õppijat. E-Õppe Uudiskiri. https://uudiskiri.e-ope.ee/2013/03/18/hea-oppevideo-ergutab-ja-ullatab-oppijat/

Jahdi, F., Sheikhan, F., Haghani, H., Sharifi, B., Ghaseminejad, A., Khodarahmian, M., & Rouhana, N. (2017). Yoga during pregnancy: The effects on labor pain and delivery outcomes (A randomized controlled trial). Complementary Therapies in Clinical Practice, 27, 1–4. https://doi.org/10.1016/j.ctcp.2016.12.002

Kaasik-Aaslav, U. (2019). Sünnitusabi õpik. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Kaminoff, L., & Matthews, A. (2022). Yoga Anatomy. Human Kinetics.

Keil, D. (2014). Functional Anatomi of Yoga. Lotus Publishing.

Kinser, P., & Masho, S. (2015). “Yoga Was My Saving Grace”: The Experience of Women Who Practice Prenatal Yoga. Journal of the American Psychiatric Nurses Association, 21(5), 319–326. https://doi.org/10.1177/1078390315610554

Leht, D. (2012). Jooga lapseootel naistele. Pilgrim Raamat.

Lepp, A. (2018). Inimese anatoomia. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Marshall, J., & Raynor, M. (2014). Myles Textbook for Midwives (sixteenth). Elsevier.

Mooventhan, A. (2019). A comprehensive review on scientific evidence-based effects (including adverse effects) of yoga for normal and high-risk pregnancy-related health problems. Journal of Bodywork and Movement Therapies, 23(4), 721–727. https://doi.org/10.1016/j.jbmt.2019.03.005

Muzik, M., Hamilton, S. E., Lisa Rosenblum, K., Waxler, E., & Hadi, Z. (2012). Mindfulness yoga during pregnancy for psychiatrically at-risk women: Preliminary results from a pilot feasibility study. Complementary Therapies in Clinical Practice, 18(4), 235–240. https://doi.org/10.1016/j.ctcp.2012.06.006

Oxford University. (2021). Yoga. Oxford Learner’s Dictionary. https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/definition/english/yoga

Oxford University. (2022). Impact. Oxford Learner’s Dictionary. https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/definition/english/impact_1?q=impact

Reis, P. J., Alligood, M. R., & Karnick, P. M. (2014). Prenatal Yoga in Late Pregnancy and Optimism, Power, and Well-Being. Nursing Science Quarterly, 27(1), 30–36. https://doi.org/10.1177/0894318413509706

Rong, L., Wang, R., Ouyang, Y. Q., & Redding, S. R. (2021). Efficacy of yoga on physiological and psychological discomforts and delivery outcomes in Chinese primiparas. Complementary Therapies in Clinical Practice, 44. https://doi.org/10.1016/j.ctcp.2021.101434

Sandall, J., Soltani, H., Gates, S., Shennan, A., & Devane, D. (2013). Midwife-led continuity models versus other models of care for childbearing women. In Cochrane Database of Systematic Reviews (Vol. 2013, Issue 8). John Wiley and Sons Ltd. https://doi.org/10.1002/14651858.CD004667.pub3

Simkin, P., Hanson, L., & Ancheta, R. (2017). The Labour Progress Handbook (Fourth). Wiley Blackwell.

Sloan, M. (2019). Yoga for Pregnancy & Birth. Be Strong Yoga Publications.

Soosaar, A. (2016). Meditsiinieetika. In Journal of Chemical Information and Modeling (Vol. 53, Issue 9). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Styles, A., Loftus, V., Nicolson, S., & Harms, L. (2019). Prenatal yoga for young women a mixed methods study of acceptability and benefits. BMC Pregnancy and Childbirth, 19, 1–12. https://doi.org/10.1186/s12884-019-2564-4

Swanson, A. (2019). Science of Yoga. Penguin Random House.

Talbot, L., & Maclennan, K. (2016). Physiology of pregnancy. In Anaesthesia and Intensive Care Medicine (Vol. 17, Issue 7, pp. 341–345). Elsevier Ltd. https://doi.org/10.1016/j.mpaic.2016.04.010

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kirjaliketööde koostamise ja vormistamise juhend. (2019). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. https://www.ttk.ee/sites/ttk.ee/files/TTK%20kirjalike%20t%C3%B6%C3%B6de%20juhend%20030522.pdf

Tervisehariduse Keskus. (2018). Uurimissuunad (Issue 1). https://ttk.ee/sites/ttk.ee/files/Uurimissuunad.pdf

Vaas, P., Rull, K., Põllumaa, S., Kirss, A., & Meigas, D. (2018). Raseduse jälgimise juhend (Vol. 5, Issue versioon 3).

Van der Riet, P., Francis, L., & Rees, A. (2020). Exploring the impacts of mindfulness and yoga upon childbirth outcomes and maternal health: an integrative review. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 34(3), 552–565. https://doi.org/10.1111/scs.12762

Yoga Journal, Y. A. (2016). The 2016 Yoga in America - Study Conducted by Yoga Journal and Yoga Alliance. In Yoga Journal (Issue January).