Sünnitusaegsed rebendid ja nende ennetamine
Enamus sünnitusaegsei tekivad tuppe, lahklihale või häbememokkadele. Lahkliha on piirkond, mis jääb tupe ja päraku vahele. Rebendid tekivad lapse sündimisel kuna tupe, lahkliha või labiate (häbememokad) koed ei veni piisavalt. Rebendite tekkimise tõenäosust on raske ennustada. Seda mõjutab nii sünnituse asend, sünnituse kiirus, lapse suurus, ema kudede elastsus kui ka keskkond.
I astme rebend – trauma piirdub tupe limaskesta ja lahkliha katva naha ning nahaaluse koe rebendiga.
II astme rebend – rebenenud on tupe limaskest, lahkliha kattev nahk, nahaalune kude ja lahkliha lihased (m.bulbocavernosus, m.transversus perinei superficialis et profundus).
III astme rebend – rebend haarab pärasoole sulgurlihast/sulgurlihaseid 3a – rebenenud on alla 50% välimisest sulgurlihasest (rebend sulgurlihase pidmiste kiudude osas). 3b – rebenenud on üle 50% välimisest sulgurlihasest. 3c – välimine sulgurlihas on täielikult rebenenud, vigastus haarab ka sisemist sulgurlihast.
IV astme rebend – rebenenud on nii väline kui sisemine pärasoole sulgurlihas, vigastus haarab ka soole limaskesta.
III ja IV astme rebendid taastab günekoloog ja naistele pakutakse peale 6-8 nädalast kontrolli minna füsioterapeudi juurde.
Uuringud on näidanud, et lahkliha rebendite tekkimise tõenäosust on võimalik vähendada või lausa neid ennetada alustades raseduse ajal lahkliha massaažiga ja vaagnapõhja treenimisega. Lisaks kinnitavad uuringud, et naised, kes raseduse ajal tegelesid enentavate meetmetega tundsid sünnituse järgselt vähem valu lahkliha piirkonnas.
Sünnituse ajal on samuti võimalik kasutada tehnikaid selleks, et vähendada lahkliha rebendite tekkimise võimalust nagu soe kompress väljutusperioodis ja lahkliha massaaž. Eesti ämmaemandada ei praktiseeri üldiselt lahkliha massaaži sünnituse ajal.
Minu soovitus sulle on alustada juba raseduse ajal vaagnapõhja treeninguga ja lahkliha massaažiga, et ennetada võimalikke lahkliha traumasid.
Viited:
Karro, H., Zupping, E.-K., Frolova, K., Klementsov, J., Tammemäe, L., Szirko, F., Ploom, K., Kirss, F., Vaas, P., Kärema, A., & Teesalu, P. (2016). Juhend normaalse sünnituse käsitlemiseks.
Leon-Larios, F., Corrales-Gutierrez, I., Casado-Mejía, R., & Suarez-Serrano, C. (2017). Influence of a pelvic floor training programme to prevent perineal trauma: A quasi-randomised controlled trial. Midwifery, 50, 72–77. https://doi.org/10.1016/j.midw.2017.03.015
Rodrigues, S., Silva, P., Rocha, F., Monterroso, L., Silva, J. N., de Sousa, N. Q., & Escuriet, R. (2023). Perineal massage and warm compresses – Randomised controlled trial for reduce perineal trauma during labor. Midwifery, 124. https://doi.org/10.1016/j.midw.2023.103763
