grete lugu


Minu teekond Anuga algas juba päris raseduse alguses, 14+6 rasedusnädalal, beebiootaja joogas. Kui alguses käisin tundides eesmärgiga ennast rohkem liigutada, siis õige pea muutusid pühapäevased joogatunnid nädala oodatuimaks hetkeks. Tänu sellele, et Anu on lisaks rasedate joogaõpetajale ka (abi)ämmaemand, sain tundidest lisaks mõnusale trennile ka väga palju emotsionaalset tuge ja pidevalt uusi teadmisi raseduse ning eesootava sünnituse osas. Ühe (esma)raseda jaoks on Anu täiuslik kombinatsioon! Kuigi olin arvel hoopis teises haiglas, tundus raseduse lõpus ainuõige minna sünnitama Anuga.

Kogu sünnitusprotsess kulges minu jaoks ideaalselt. Anul on suurepärane oskus olla kogu aeg kohal ja toeks, andes samal ajal sünnitajale ruumi. Oma visuaalses pildis olin ma pea kogu sünnituse aja joogaruumis matil liikumas. Raskematel hetkedel tuletas Anu meelde tundides õpitut ning vajadusel suunas õigete tehnikate juurde tagasi. Keerulisemates olukordades seletas Anu olulise lahti ning toimetas väga oskuslikult, kaasates vajadusel teisi spetsialiste (ämmaemand, arst jne). Minu abikaasa jaoks oli tegemist teise sünnitusega ning tema hinnangul oli erinevalt eelnevast meil tegemist väga profesionaalse sünnitusega.

Lisaks iganädalastele joogatundidele käisime abikaasaga Anu sünnituseks ettevalmistaval loengul, kust saime kõik vajalikud teadmised eesootavaks. Ma ei kujuta ette, kuidas oleksin sünnitusel ilma kogu vastava ettevalmistuseta toime tulnud.

Anu rahulikkus, professionaalsus ning suurepärane koostöö lisaks minule ka abikaasaga, muutsid sünnituse palju erilisemaks kogemuseks, kui oskasin oodata. Tagantjärgi mõeldes läksid need 12,5 tundi imekiirelt ja kogu ööst on meeles on vaid helgus.

Ma ei oska sõnadesse panna seda tänutunnet Anu pideva toetuse eest kogu beebiootuse jooksul ning sünnitusmajas. Südamest AITÄH minu, abikaasa ja ilmaletoodud pojakese poolt! ❤️

Previous
Previous

Karolin'i lugu

Next
Next

Mari-Liisi lugu