Eveli lugu


Mul on siiralt hea meel, et elu viis mind kokku Anuga ja et otsustasin beebiootaja joogas hakata käima. Minu töö ei võimaldanud mul päris alguses hakata käima, vaid pigem kahjuks lõpupoole. Vaatamata sellele andis see mulle palju. Ma olin juba peale esimest korda väga vaimustuses - mõnus õhkkond, meeldivad detailid saalis (pean seda oluliseks), väiksemapoolsem grupp ja mis peamine - toetatud ja hoitud suhtumine juhendaja poolt. Mulle väga meeldis, et tunni alguses olid valitud teemad, millest rääkisime. Esmasünnitaja puhul on see väga suureks plussiks, et jagatakse kogemusi ja mõtteid, mille peale ise ei tuleks või toetab loetud materjale. Saime jagada enda rõõmu/ootust/hirme/muresid ausalt ja otse teiste ootajate ja Anuga.

Minu jaoks oli kõige suuremaks plussiks see, et Anu on kvalifitseeritud ämmaemand samas sünnitusmajas, kus sünnitasin. Sain väga palju kasulikku ja vajalikku infot just ämmaemanda vaatest ja ka kogu sünnitusest ning sellest, kuidas ennast kõige rohkem selle protsessi juures aidata. Ütleks, et see on lausa unikaalne kombo sellest, milline üks joogatunni juhendaja võiks olla. Jooga aitas kindlasti sünnitusel hingamisele kaasa ning aitas teadvustada enda keha. Lisaks mulle sobis väga see iga nädalane enda keha liigutamine ja painutamine. Kui alguses tundus mulle selle tavapärasest suurema kere painutamine võibolla mitte nii ohutu, siis see turvatunne saabus kiiresti, kuna mind juhendas inimene, kes teadis mida teeb. Jäin väga rahule beebiootaja joogaga ning ootan kannatamatult juba sünnitusjärgse grupiga liitumist ✨✨

Previous
Previous

Agnes'e lugu

Next
Next

Pille lugu